1. Täpsemalt protsessidest

Protsesse on võimalik jälgida ning neid saab surmata, peatada, lasta edasi töötada jne. Et paremini mõista edaspidi esinevaid näiteid, tuleb meil esmalt protsessidega veidi lähemalt tutvuda.

1.1. Protsessipuu

Nagu failid, on ka kõik GNU/Linuxis töötavad protsessid korraldatud puustruktuuri. Selle juureks on süsteemne protsess init, mis käivitatakse algkäivituse ajal. Süsteem omistab igale protsessile numbri (PID, Process ID ehk 'protsess ID'), et seda oleks võimalik unikaalselt tuvastada. Protsessid pärivad ka oma eellase PID (PPID, Parent Process ID ehk 'eellasprotsessi ID'). init on selles mõttes omaenda eellane: init PID ja PPID on 1.

1.2. Signaalid

Iga UNIX® protsess reageerib talle saadetavatele signaalidele. Kokku on 64 signaali, mida tuvastatakse kas nende numbri (alustades 1) või sümbolnime järgi (SIGx, kus x on signaali nimi). 32 “kõrgemat” signaali (33 kuni 64) on reaalajasignaalid ning nende käsitlemine väljub käesoleva peatüki raamidest. Kõigi signaalide korral määrab protsess ise oma reaktsiooni, välja arvatud kahe signaali korral: number 9 (KILL) ja number 19 (STOP).

Signaal 9 lõpetab protsessi pöördumatult ega anna sellele aega isegi ennast kõiki reegleid täites sulgeda. See on signaal, mis saadetakse kinnijooksnud või mingeid tõsiseid probleeme tekitavale protsessile. Signaalide täielikku nimekirja saab näha käsuga kill -l.