![]() | Vihje |
---|---|
Enne Internetti ühendumist oleks soovitav seada oma masinal üles tulemüür, mis aitab vältida halbu üllatusi, näiteks häkkerite rünnakuid. Väga lihtsa, kuid ometi tõhusa tulemüüri aitab Teil luua meie tööriist DrakFirewall (täpsemalt räägib sellest Sektsioon 3, “Internetikasutuse turvamine DrakFirewalliga”). |
Tööriistade komplekt Drakconnect võimaldab vähese vaevaga seadistada võrgu kasutamise, olgu see siis Internet või kohtvõrk. Avage kõigepealt Mandriva Linuxi juhtimiskeskus ja valige sektsioon Kohtvõrk ja Internet, kus näetegi Drakconnecti tööriistu. Peaakna välimust näitab Joonis 4.1, “DrakConnecti tööriistad”. Internetiühenduse jagamise tööriista kirjeldab Sektsioon 2, “Internetiühenduse jagamine”.
Drakconnect toetab mitmeid Interneti- ja võrguühenduse tüüpe. Kõigepealt tulebki valida, millist tüüpi ühendust soovite seadistama asuda. Kontrollige kindlasti, et Teil on käepärast kogu info, mida Teile on andnud ISP või võrguadministraator.
Valige LAN ühendus ja minge järgmise sammu juurde. Teie võrguliides (NIC) tuvastatakse automaatselt. Kui Teil on neid mitu, saate valida, millist seadistama asuda. Samuti on Teil võimalik valida enda NIC draiveri käsitsilaadimise võimalus.
Seejärel tuleb määrata, kas võrguparameetrid seatakse automaatselt (Automaatne IP (BOOTP/DHCP)) või mitte (Käsitsiseadistamine): küsige seda oma ISP-lt või võrguadministraatorilt ja andke järgmistel sammudel parameetrid, mida Teile on edastatud. IP parameetrite käsitsiseadistamise võimalikku varianti näitab Joonis 4.2, “Esmase staatilise LAN ühenduse parameetrite määramine”.
Staatilise IP näidet järgides tuleb Teil määrata ülejäänud parameetrid, nimelt masinanimi, DNS- ehk nimeserveri IP-aadress ning selle masina IP-aadress, mis tagab Teile ühenduse Internetiga ja mida tavaliselt nimetatakse lüüsiks (vt. Joonis 4.3, “DNS-i ja lüüsi IP-aadressi määramine”).
Kui seadistasite võrguühenduse DHCP-d kasutama, saate täiendavalt anda ka masinanime. Seejärel võite anda Zeroconf masinanime: see on nimi, mis omistatakse masinale juhul, kui võrguseadistuste ei leita.
Pärast seadistamist saate võrguühenduse luua või katkestada nii, nagu seda kirjeldab Sektsioon 1.4, “Ühenduste vaatamine”. Palun arvestage, et LAN-ühendused on luuakse alati juba algkäivituse ajal.
See võimaldab Teil seadistada WiFi PCMCIA või PCI seadmeid.
Valige kaart, mida soovite seadistada. Kui Teie kaarti nimekirjas ei ole, valige Windowsi draiveri kasutamine. Seejärel palutakse Teil valida tootja kaardidraiverite CD-lt draiver.
Võrgu seadistamine sarnaneb LAN ühenduse seadistamisega (Sektsioon 1.1.1, “LAN ühendus”).
Lõpuks päritakse Teie käest mõningaid spetsiifilisi traadita ühenduse parameetreid. Kontrollige, et sisestaksite need vastavalt Teie traadita ühenduse tugijaama seadistustele.
Teie käest küsitakse, millise seadmega on Teie ADSL-modem ühendatud. Valige seade ja klõpsake nupule .
Seejärel näete riikide/ISP-de nimekirja. Valige sellest endale sobiv ja minge järgmise sammu juurde. Kui Teile vajalikku ISP-d nimekirjas ei leidu, valige Puudub nimekirjast - käsitsimääramine, klõpsake nupule ja täitke parameetrid väärtustega, mida on Teile andnud Teie ISP.
Teil tuleb määrata ühenduse tüüp. Võimalikud valikud on järgmised:
DSL üle CAPI. CAPI tähendab üldist ISDN rakendusprogrammeerimise liidest (inglise keeles Common ISDN Application Programming Interface). Seda API-t kasutas varem peamiselt ISDN, kuid tänapäeval pruugitakse seda ka ADSL-i jaoks.
DHCP. Mõned ISP-d kasutavad seda ühendusetüüpi ka ADSL-i jaoks, kuigi see on tavaliselt kaablimodemile mõeldud. Ülejäänud seadistamine käib samamoodi, nagu selgitab Sektsioon 1.1.1, “LAN ühendus” (automaatse seadistamise valikuga).
TCP/IP käsitsiseadistamine. Seda läheb harva vaja, kuid võimaluse korral saab seda kasutada. Ülejäänud seadistamine käib samamoodi, nagu selgitab Sektsioon 1.1.1, “LAN ühendus” (automaatse seadistamise valikuga).
PPPoA (PPP over ATM). See protokoll kapseldab PPP kaadrid ATM adaptsioonikihti (AAL5). See on tavaline ADSL-ühenduse tüüp, mida peamiselt kasutatakse USB ADSL-modemite korral.
PPPoE (PPP over Ethernet). See protokoll kapseldab PPP kaadrid Etherneti kaadritesse. Kõige laialdasemalt kasutatav ADSL-ühenduse tüüp. Kui Te ei ole valikus kindel, tasuks esmalt just seda proovida.
PPTP (Point-to-Point tunneldusprotokoll). See on Microsoft PPP variant, mida kasutavad mõned ADSL-teenuse pakkujad. Seda ei peeta eriti turvaliseks ja see ei vasta RFC standardile.
Kõigi PPP tüüpide korral tuleb anda vähemalt kasutajanimi ja parool. Siin saate vajaduse korral määrata ka DNS- ehk nimeserverid (vt. Joonis 4.4, “ADSL-ühenduse parameetrite määramine”). Samuti paigaldatakse puuduvad tarkvarapaketid.
![]() | Vihje |
---|---|
Klõpsuga nupule saab määrata VPI (teeidentifikaator, Virtual Path ID) ja VCI (kanaliidentifikaator, Virtual Circuit ID) väärtuse. |
Seejärel päritakse Teie käest, kas ühendus tuleks aktiveerida alglaadimise ajal või mitte. Et ADSL-ühendused on “alati sees”, võib julgelt valida Jah. Lõpuks palutakse Teil ühendust testida. Seda on soovitatav teha, sest nii võite veenduda, et kõik parameetrid on ikka õiged.
Mõned kaabliühendust pakkuvad ISP-d nõuavad autentimist. Kui see on nii ka Teie puhul, märkige ära valik BPALogin'i kasutamine. Kui Te ei ole kindel või ei tea täpselt, on kindlasti turvaline valida Puudub.
Teie võrguliides (NIC) tuvastatakse automaatselt. Kui Teil on neid mitu, saate valida, millist seadistama asuda. Samuti on Teil võimalik valida enda NIC draiveri käsitsilaadimise võimalus.
Ülejäänud seadistamine käib samamoodi, nagu selgitab Sektsioon 1.1.1, “LAN ühendus”. Kontrollige, et Teil oleks käepärast kõik parameetrid, mida on Teile andnud Teie ISP.
Kontrollige, et valiksite kõigil sammudel korrektsed parameetrid, mis vastavad Teie piirkonnale ja teenusepakkujale.
Viimasel sammul saab lasta ühenduse olekut kontrollida võrguapleti abil. See võib osutuda kasulikuks, kui vajate Internetiühendust ainult aeg-ajalt.
Siin näeb tuvastatud modemite nimekirja. Kui modemit, mida soovite seadistada, ei ole nimekirjas, märkige ära Käsitsivalik, klõpsake nupule ja valige seejärel port, millega modem on ühendatud. Vajaduse korral paigaldatakse puuduolevad tarkvarapaketid.
Seejärel näete riikide/ISP-de nimekirja. Valige sellest endale sobiv ja minge järgmise sammu juurde. Mõned parameetrid (ühenduse nimi, valitav telefoninumber, autentimise viis) on juba automaatselt määratud. Kontrollige neid, lisage puuduvad asjad ning liikuge edasi. Kui Teile sobivat ISP-d nimekirjas ei leidu, valige Puudub nimekirjast - käsitsimääramine, klõpsake nupule ja täitke parameetrid väärtustega, mida on Teile andnud Teie ISP (vt. Joonis 4.5, “Sissehelistamisühenduse parameetrite määramine”).
Kõik parameetrid peaks olema enesestmõistetavad, välja arvatud vahest autentimisviis. Rippmenüü Autentimisviis väärtus sõltub sellest, mida Teie ISP toetab: skriptipõhine (vanamoeline autentimisviis, mille aluseks on “expect” ja “send” tüüpi vestlus Teie süsteemi ja Teie ISP vahel); terminalipõhine (ühenduse loomisel ilmub terminaliaken, kus Te saate interaktiivselt sisse logida); PAP, CHAP või PAP/CHAP (autentimisinfo vahetamise protokollid, millest CHAP on eelistatum, sest see on turvalisem, PAP/CHAP aga valib automaatselt selle, mis on parajasti toetatud).
Seejärel tulevad IP, DNS-i ja lüüsi seadistused. Tänapäeval pakub enamik ISP-sid need ühenduse loomisel automaatselt, mistõttu enamasti peaks olema mõistlik valida võimalus Automaatne. Siis päritakse Teie käest, kas soovite lubada kasutajatel ühendust käivitada või mitte. Turvalisem on kindlasti valida Ei, sest muidu on igal kasutajal võimalik ka ühendus katkestada - mitte ainult iseendal, vaid ka kõigil teistel.
Seejärel päritakse, kas soovite lasta ühenduse käivitada alglaadimise ajal või mitte. Ka siin on tõenäoliselt turvalisem ja ressursse vähemkoormavam valida Ei. Lõpuks palutakse Teil ühendust testida. Seda on soovitatav teha, sest nii võite veenduda, et kõik parameetrid on ikka õiged. Pärast seda saate oma Internetiühenduse olekut jälgida võrguapleti või sissehelistamisrakenduse Kppp (tarkvarapakett kppp
)vahendusel, mille leiate peamenüüst: + → .
Seda ühendusetüüpi kasutatakse satelliitside korral.
Valige kaart, mida soovite seadistada, ja seejärel adapteri seadistused.
Võrgu seadistamine sarnaneb LAN ühenduse seadistamisega (Sektsioon 1.1.1, “LAN ühendus”).
See tööriist lubab määrata Internetiühenduse kasutamise parameetrid, kui Teil peaks olema vajadus neid pärast esialgset seadistamist muuta. Palun arvestage, et need parameetrid kehtivad kogu süsteemis ja kõigile liidestele.
See tööriist lubab muuta võrguliidesega seotud parameetreid pärast seda, kui olete need uue ühenduse loomise tööriistaga tekitanud (Sektsioon 1.1, “Uue võrguliidese loomine”). Ülal asuvas rippmenüüs saab valida liidese, mida soovite seadistada. Erinevatel kaartidel saate muuta parameetreid ja eelistusi, mida antud võrguliidesel on võimalik muuta.
See tööriist näitab võrguliideste tegevust. Võrguliikluse graafikuid on võimalik teatud määral muuta: valida uuendamisintervall, skaala jne (vt. Joonis 4.8, “Võrguühenduse vaatamine reaalajas”). Samuti saab siin juhtida võrguühenduse olekut ehk siis seda luua või katkestada (all vasakul asuvate nuppudega).
See tööriist võimaldab võrguliidese eemaldada. Eemaldatava liidese saab valida rippmenüüst Võrguseade.
See tööriist võimaldab määrata masinanimed või IP-aadressid FTP ja HTTP protokolli puhverserveritele (proxy), mida Teie arvuti kasutab. Täitke lihtsalt väljad vajaliku infoga ja klõpsake nupule .
Puhverserver ehk proxy on server, mis hangib Teie soovil Internetist infot, et säilitada kohapeal koopia kõige sagedamini külastatavatest veebilehekülgedest. Neid nimetatakse ka “vahemälupuhvriteks” ning nad aitavad optimeerida võrgukoormust. Mõnes organisatsioonis ei olegi lubatud Internetti otse kasutada, vaid selleks peab pruukima puhverserverit, mis autendib Teid, enne kui lubab luua Internetiühenduse. Tavaliselt käib sellega käsikäes tulemüür, mis lubab ainult puhverserveril luua Interneti otseühenduse. Selliseid puhverservereid nimetatakse ka “autentimispuhvriteks”. Eriti ärimaailmas täidavad puhverserverid nii vahemälu hoidmise kui autentimise ülesannet, aidates nii tagada optimaalset jõudlust ja turvalisust.