Ülevaade
WebDAV (Web-based Distributed Authoring and Versioning) on HTTP protokolli laiend, mis lubab luua, liigutada, kopeerida ja kustutada ressursse mujalasuvas veebiserveris. Praktikas lubab WebDAV-i võrguhoidla haakimine kohalikus masinas kasutajatel muuta mujalasuvas veebiserveris paiknevaid faile, nagu asuks need kohalikus masinas.
![]() | Vihje |
---|---|
Selle protokolli kohta leiab täpsemat infot WebDAV-i ressursside veebileheküljelt. |
Tööriista esmakäivitamisel paigaldatakse vajaduse korral puuduolev tarkvara, tööriist ise aga näitab vaid kaht nuppu. Nupp lubab määrata uue haakepunkti, teine, millel seisab , teeb just seda, mida nimi ütleb. Kui olete haakepunktid määranud, on need näha uute nuppudena eelmainitud kahe kohal. Haakepunkti nupule klõpsates avaneb haakepunkti menüü (vt. Joonis 6.14, “WebDAV-i menüü”).
Kui klõpsate nupule , palutakse Teil sisestada veebiserveri URL. Kirjutage veebiserveri täielik URL, mille alguses peab seisma http://
või https://
, ja klõpsake siis nupule .
Nüüd tuleb Teil otsustada, kus asuvad veebiserveri failid. Valige võimalus Haakepunkt ja klõpsake nupule . Siis saate valida mõne kohaliku kataloogi või selle ka käsitsi kirja panna. Kui soovitud haakepunkti veel ei ole, see luuakse.
Kui server nõuab autentimist, andke kindlasti oma kasutajatunnus ja parool, mida saab teha võimalust Eelistused valides. Pärast seda tuleb võrguhoidla ka tegelikult haakida, klõpsates nupule Haagi ning seejärel .
Nüüd saate faile sirvida ja muuta kohalikus haakepunktis, mille äsja määrasite, muudatused aga kajastuvad otsekohe ka veebiserveris.
Kui soovite, et tehtud muudatused oleksid püsivad, järgige nõustajast väljumisel soovitust salvestada need faili /etc/fstab
.