Käesolevas osas selgitatakse, kuidas paigaldada skänner tööriista ScannerDrake pruukides ja kuidas seda kasutada rakenduste SANE ja XSane (skänneri kasutajaliides) vahendusel. Me tutvustame Teile ka muid skännerite kasutajaliideseid, mida on GNU/Linuxis võimalik kasutada.
![]() | Vihje |
---|---|
Palun arvestage, et kuigi skännerite toetus on tänapäeval üldiselt väga hea, ei ole siiski mitte kõik skännerid GNU/Linuxis toetatud: enne uue skänneri ostmist oleks sestap hea mõte tutvuda Mandriva riistvara-andmebaasi ja SANE koduleheküljega, kus on kindlasti midagi ka Teie kavandatava ostu kohta öeldud. |
ScannerDrake aitab Teil skänneri paigaldada. Kontrollige, et skänner on sisse lülitatud, ning käivitage ScannerDrake klõpsuga kirjele Skännerid Mandriva Linuxi juhtimiskeskuse sektsioonis Riistvara.
Kõigepealt püüab programm tuvastada Teie skänneri tootja ja mudeli. Kui see leitakse, näete nõustaja peaakna ülaosas kohe selle kohta ka infot. Samas saab kasutada ka muid valikuid (Joonis 3.22, “Skänneri paigaldamine”):
Klõpsake nupule uue skänneri tuvastamiseks. See on eriti mõttekas siis, kui Te just äsja skänneri arvutiga ühendasite. Kui automaatne tuvastamine siiski ei õnnestu, klõpsake nupule ning otsige ilmuvast nimekirjast üles oma mudel.
Pärast sobiva mudeli valimist võite jätta kehtima vaikevaliku Kättesaadavate portide automaattuvastus ja klõpsata Olgu. Kui Teil on aga paralleelpordiskänner, peaks rippmenüüst /dev/parport0
valimine olema õige lahendus.
Nüüd peaks olema Teie skänner paigaldatud ja kasutamisvalmis SANE, XSane või muu skaneerimistarkvara tarbeks.
![]() | Hoiatus |
---|---|
Pange tähele, et HP multifunktsionaalseid seadmeid, näiteks OfficeJet ja PSC printerid, tuleb seadistada PrinterDrake'iga. Täpsemalt räägib sellest Sektsioon 6, “Printeri seadistamine PrinterDrakega”. Muude kui HP multifunktsionaalsete seadmete skänneriosa saab seadistada ScannerDrake'iga kui omaette skänneri. |
Testimaks, kas kõik töötab ikka korralikult, käivitage terminalist xscanimage[2] ja proovige pilt skaneerida. Kõigepealt oleks ilmselt mõttekas hankida eelvaatlus, mida saab teha klõpsuga nupule Preview window, nagu näitab Joonis 3.24, “Piltide skaneerimine programmiga xscanimage”.
Pange tähele, et programmi xscanimage saab välja kutsuda ka otse GIMP-ist menüükäsuga + + → .
ScannerDrake võimaldab jagada skännerit kohtvõrku (LAN) ühendatud kasutajate vahel. Selleks klõpsake lihtsalt nupule ja valige kas või sõltuvalt sellest, mida soovite teha. Samas olevate nuppudega saate määrata, millistel masinatel on lubatud Teie skännerit kasutada ja milliseid võrgusasuvaid skännereid Te ise soovite kasutada.
Kuigi xscanimage on täiesti piisav elementaarseks skaneerimiseks, soovivad kogenenumad ja/või rohkem graafikaga tegelevad kasutajad kindlasti pruukida võimalusterohkemat rakendust XSane[3], mis annab skaneerimisest parema ülevaate ja pakub ka märksa enam lisavalikuid.
XSane saab käivitada menüükäsuga + → . Seejärel näete töölauale ilmumas mitut akent.
Enamik moodsaid skännereid pakub päris suurt lahutust, näiteks 1200, 1600 või 2400 DPI-d (punkti tolli kohta). Kuid enamasti ei ole mingit mõtet skaneerida kõike maksimaalselt võimaliku lahutusega. On üpris usutav, et Te ei pane peaaegu — või ka üldse — tähelegi kvaliteedierinevust näiteks 300 ja 600 DPI-ga skaneeritud pildi vahel, küll aga suureneb lahutuse tõstes eksponentsiaalselt faili suurus ning üheainsa pildifaili suuruseks võib olla mitu MB.
Lahutus tuleks valida vastavalt seadmele, kus pilti edaspidi kasutatakse. Arvutis, näiteks veebilehekülgedel nähtavate piltide jaoks võiks valida tüüpilise monitori lahutuse, mis jääb 70 ja 100 DPI vahele. Suurem lahutus ei tähenda mitte ainult suuremat pilti, vaid ka selle mõõtmed suurenevad: näiteks 80 DPI asemel 160 DPI-ga skaneeritud pilt on kaks korda suurem[4].
Kui kavatsete pilte trükkida, peaks enamikule kodukasutaja printeritest sobima 300 DPI-d. Suurem väärtus on mõttekas valida ainult siis, kui Teil on tõesti mõni väga kõrge kvaliteediga printer.
Suuremat lahutust tuleks kasutada ainult erijuhtudel, näiteks suurte piltide trükkimiseks kvaliteetprinteritel või mustvalgete originaalide tipptasemel skaneerimiseks. Tõenäoliselt tuleb veidi katsetada, enne kui leiate sobivaima lahenduse.
Kui olete paigaldanud tarkvarapaketid kdegraphics-kooka
ja ocrad
, saate kasutada Kookat ehk lihtsat graafilist SANE kasutajaliidest, mis tuleb toime ka OMT-ga. Selle käivitamiseks valige peamenüüst + → .
Kõigepealt palutakse Teil valida skaneerimisseade, seejärel ilmub Kooka peaaken.
Skaneerimiseks asetage pilt või raamat, mida soovite skaneerida, skännerisse ja klõpsake Kooka aknas all vasakul asuvale nupule . Paremate tulemuste huvides võiks valida skaneerimisrežiimiks Halltoonid. Täpsustage lahutust (alla 300 DPI on tõenäoliselt liiga vähe), valige skaneerimiseks vajalik pildiosa ja klõpsake nupule .
Kooka OMT-omaduste ärakasutamiseks tuleb rakendus vastavalt seadistada. Kasutage selleks menüükäsku + , klõpsake osale OMT ja valige OMT mootor, mida soovite kasutada.
Kui see on tehtud, võite klõpsata sellele ikoonile ( → ) ja seejärel . Saadud tekst ilmub õigekirja korrigeerimise aknasse.
Toome siin ära muud skännerite kasutajaliidesed, mis teadaolevalt töötavad GNU/Linuxis.
Graafilise kasutajaliidese FLTK (“Fast Light Tool Kit”) pruukijad võivad proovida programmi FlScan, mis kujutab endast SANE FLTK kasutajaliidest.
EPSON-i skänneri korral võite alla laadida skaneerimisvahendi Image Scan! for Linux, mida pakub GNU/Linuxi kasutajatele täiesti tasuta EPSON KOWA Corporation.
Kuigi multifunktsionaalseid HP seadmeid saab seadistada PrinterDrake'iga, võiksid nende omanikud uurida veebis lähemalt HP Linux Inkjet projekti. Selle arendajate eesmärgiks on pakkuda GNU/Linuxis tuge enamikule Hewlett-Packard OfficeJet, PSC, LaserJet ja PhotoSmart printerite multifunktsionaalsetele välisseadmetele (ingliskeelse lühendiga MFP).
[2] Paigaldatud peab olema tarkvarapakett sane-frontends
.
[3] Paigaldatud peab olema tarkvarapakett xsane
.
[4] Samas on skaneerimine suure lahutusega ning seejärel pildi suuruse kahandamine pilditöötlustarkvaraga (näiteks GIMP) üks sagedamini kasutatavaid võimalusi saada üldiselt parem tulemus kui kohe alguses soovitud lõpplahutusega skaneerimisel.