1. Kõvaketta partitsioonide haldamine DiskDrake'iga

Ülevaade

Partitsioonid luuakse juba süsteemi paigaldamise ajal. DiskDrake võimaldab Teil teatud määral partitsioonide suurust muuta, neid liigutada jne. Samuti aitab DiskDrake hallata RAID-seadmeid ning toetab LVM-i, kuid seda me siinkohal põhjalikumalt ei käsitle. Kui soovite põhjalikumalt teada saada, milleks on partitsioonid mõeldud ja mida nad endast kujutavad, siis sellest räägib Süvateadmiste käsiraamat.

[Hoiatus]Hoiatus

DiskDrake on väga võimas ja sestap ka potentsiaalselt ohtlik tööriist. Väärkasutamisel võite isegi kaotada oma kõvakettal paiknevad andmed. Seepärast soovitame me tungivalt enne DiskDrake'i kasutamist võtta ette mõned kaitsemeetmed:

  1. Tehke oma andmetest varukoopia. Paigutage varukoopia mõnele muule arvutile, ZIP-kettale vms.

  2. Salvestage oma senine partitsioonitabel (see on tabel, mis kirjeldab Teie kõvakettal/kõvaketastel asuvaid partitsioone) disketile (vt. Sektsioon 1.2, “DiskDrake'i nuputoimingud”).

1.1. Liides

Joonis 6.1. DiskDrake'i peaaken

DiskDrake'i peaaken

DiskDrake'i abil saate seadistada kõiki masinas olevaid füüsilisi kõvakettaid. Kui Teil on ainult üks IDE ketas, näete failisüsteemi tüüpide all ühtainust kaarti nimetusega hda. Kui Teil on enam kui üks ketas, on igal kettal omaette kaart, mis kannab nime vastavalt sellele, kuidas Linux antud ketast nimetab. DiskDrake võimaldab hallata kõigi ketaste kõiki partitsioone.

Aken (Joonis 6.1, “DiskDrake'i peaaken”) jaguneb neljaks tsooniks:

  • Üleval asub Teie kõvaketta struktuur. Kui Te DiskDrake'i käivitate, on seal näha Teie kõvaketta parajasti kehtiv struktuur. DiskDrake uuendab vaadet vastavalt Teie ettevõetud muudatustele.

  • Vasakul asub sellele partitsioonile vastav menüü, mille olete üleval valinud.

  • Paremal on näha valitud partitsiooni kirjeldus.

  • All paiknevad mõned üldiste toimingute tarbeks mõeldud nupud, mida kohe lähemalt kirjeldame.

Tutvustame nüüd toiminguid, mida saate ette võtta akna allservas asuvate nuppudega, ning vaatame seejärel, kuidas kõike seda praktikas kasutada.

1.2. DiskDrake'i nuputoimingud

Kustuta kõik

Sellele nupule klõpsates saab kustutada kõik valitud kõvaketta partitsioonid.

Veel

Sellele klõpsates avaneb aken kolme nupuga:

Salvesta partitsioonitabelVõimaldab salvestada parajasti kehtiva partitsioonitabeli mõnele andmekandjale (näiteks disketile). Sellest võib olla palju kasu, kui peaks tekkima probleeme (näiteks viga ketta partitsioonide ümberjagamisel).

Taasta partitsioonitabelVõimaldab taastada partitsioonitabeli, mille olete varem salvestanud käsuga Salvesta partitsioonitabel. Partitsioonitabeli taastamisel võite oma andmed tagasi saada, kui Te ei ole partitsioone veel (üle) vormindanud, sest vormindamisega kirjutatakse Teie andmed jäädavalt üle.

Päästa partitsioonitabelKui partitsioonitabel on rikutud ja Teil pole varukoopiat, saab selle käsuga kõvaketta läbi uurida ja hea õnne korral partitsioonitabeli taastada.

Abi

Näitab käesolevat abimaterjali veebilehitseja aknas.

Tagasi

Tühistab viimase toimingu. Enamik partitsioonidega ette võetud muudatusi ei ole jäädavad, enne kui DiskDrake annab hoiatuse, et kirjutab nüüd partitsioonitabeli üle. See nupp võimaldab enne seda tagasi võtta kõik partitsioonidega ette võetud muudatused.

Ekspertrežiim

See nupp võimaldab kasutada ekspertrežiimi võimalusi (need on veelgi ohtlikumad, eriti kui Te ei ole absoluutselt kindel, et teate, mida teete). See on mõeldud tõepoolest ekspertidele.

Tehtud

Salvestab tehtud muudatused ja sulgeb DiskDrake'i.

1.3. Olemasoleva partitsiooni suuruse muutmine ja uue partitsiooni loomine

Ülevaade

Selles osas võtame ette väikese praktilise harjutuse, mis peaks selgitama DiskDrake'i kõige kasulikumaid võimalusi. Oletame, et kavatsete oma masinat kasutada FTP-serverina ja tahate nüüd luua eraldi partitsiooni /var/ftp, kus hoida FTP faile. Pange tähele, et kõike siinkirjeldatut täpselt järele tehes muudate päriselt ja tõeliselt oma kõvaketta struktuuri.

Selline näeb välja praegune partitsioon /home (Joonis 6.2, “Partitsioon /home enne suuruse muutmist”) enne mis tahes muudatusi. Me muudame selle nüüd väiksemaks, et tekitada vaba ruumi uuele failisüsteemile.

[Hoiatus]Hoiatus

Harjutuses toodud sammude kordamiseks peavad kõik Teie süsteemi kasutajad olema välja logitud, välja arvatud mõistagi administraator (root).

Kõigepealt tuleb partitsioon /home lahutada. Selleks klõpsake partitsioonile ja seejärel nupule Lahuta.

Joonis 6.2. Partitsioon /home enne suuruse muutmist

Partitsioon /home enne suuruse muutmist

Järgmise sammuna, nagu arvatagi võib, tuleb klõpsata nupule Muuda suurust button. Ilmub dialoog (Joonis 6.3, “Uue suuruse valimine”), milles saab valida partitsioonile /home uue suuruse. Valige liuguriga soovitud suurus ja klõpsake nupule Olgu.

Joonis 6.3. Uue suuruse valimine

Uue suuruse valimine

See tehtud, võite näha, et Teie kõvaketta struktuuri kujutav joonis on muutunud. Partitsioon /home on väiksem ning sellest paremal asub nüüd tühi ruum. Klõpsake tühjal ruumil ja seejärel nähtavale ilmuval nupul Tekita. Avanevas dialoogis (Joonis 6.4, “Uue partitsiooni defineerimine”) saate valida uue partitsiooni parameetrid. Valige suurus, soovitav failisüsteem (tavaliselt Journalized FS: ext3) ning seejärel partitsiooni haakepunkt, mis meie näites on /var/ftp.

Joonis 6.4. Uue partitsiooni defineerimine

Uue partitsiooni defineerimine

Selline näeb nüüd välja meie uus partitsioonitabel (Joonis 6.5, “Uus partitsioonitabel”).

Joonis 6.5. Uus partitsioonitabel

Uus partitsioonitabel

Viimase sammuna tuleb loodud partitsioon vormindada (luua sinna tüüpfailid). Partitsiooni vormindamiseks klõpsake sellele ning seejärel nupule Vorminda. Andke oma jah-sõna partitsioonitabeli kirjutamiseks, partitsiooni vormindamiseks ja faili /etc/fstab uuendamiseks. Muudatuste rakendamiseks võib olla vajalik arvuti taaskäivitada.

Joonis 6.6. Partitsioonitabeli kirjutamise kinnitus

Partitsioonitabeli kirjutamise kinnitus