GNU/Linuxi rakendused toetavad äärmiselt lihtsat trükkimismeetodit, mille aluseks on programm Kprinter. Seda võib pruukida isegi PDF-failide loomiseks ja fakside saatmiseks.
Trükkimiseks klõpsake lihtsalt rakenduses trükkimisnupule. See avab trükkimisdialoogi, milleks ongi enamasti Kprinteri peaaken. Kontrollige seal trükitavate lehekülgede vahemikku, valige kvaliteet, koopiate arv jms ning klõpsake nupule .
Õigupoolest suudab iga X'i rakendus, mis toetab selle trükkimiskäsu definitsiooni, Kprinterit kasutades trükkida. Selleks tuleb lihtsalt avada trükkimisvalikud, otsida sealt üles valik nimetusega “Trükkimiskäsk”, “Printer”, “Printeri valikud” või midagi sellist ning määrata käsuks kprinter --stdin
. Seejärel avatakse alati, kui klõpsate rakenduses nupule , Kprinteri peaaken (sel hetkel veel dokumenti tegelikult ei trükita).
Kprinter võimaldab Teil oma käe järgi paika panna palju võimalusi[10] oma dokumentide trükkimiseks, näiteks väljundseadme (tavaliselt füüsiline, kohalik või võrguprinter), koopiate arvu, paberi suuruse, printeri lahutus jne.
Sektsioonis Printer saate rippmenüüst valida printeri. Printeri seadistusi saate täpsustada klõpsuga nupule . Klõpsuga nupule saate määrata printeri omadusi veelgi täpsemalt ning klõpsuga nupule muuta trükkimise globaalseid seadistusi.
Enamik valikuid peaks olema enesestmõistetavad. Eraldi väärib vahest märkimist Lehekülgi lehele (meie näites 2). See võimaldab Teil trükkida kuni 4 lehekülge ühel printeripaberi lehel (või isegi 8, kui trükite mõlemale poolele). See on päris hea moodus hoida paberit kokku, kui trükite näiteks raamatu mustandit või muid ajutise väärtusega materjale.
Kui soovite muuta printeri spetsiifilisi valikuid, näiteks trükiseadme lahutust, klõpsake kaardile Draiveri seadistused. Üks sellel kaardil olevaid valikuid ongi Lahutus. Sellele klõpsates näete kõiki saadaolevaid võimalusi. Valige nimekirjast sobilik.
Lisaks sellele saab määrata ka näiteks trükkimisrežiimi, mis tarvitab vähem tinti või tahma (see võib olla “Kokkuhoiurežiim”, “Tooneri tihedus”, “Tooneri säästmine” või muud sellist). Sel juhul on aga väljund märksa kahvatum. Kui sellist režiimi pole, annab madalama lahutuse valimine tihtipeale sama tulemuse.
Valige pseudoprinter Faili trükkimine (PDF), kirjutage failinimi väljale Väljundfail, nagu näitab Joonis 10.9, “PDF-faili loomine”, ja klõpsake nupule . Kohe luuaksegi PDF-fail.
Pseudoprinter Faksile saatmine võimaldab saata kasutatava dokumendi otse faksile[11]. Klõpsuga nupule avaneb uus dialoog (Joonis 10.10, “Faksimise peaaken”).
Kõigepealt tuleb kontrollida, et faks-modem on ikka korrektselt seadistatud. Selleks valige menüükäsk → . Pange sektsioonis Isiklik kirja oma nimi, firma ja faksinumber. Sektsioonis Süsteem kontrollige, et määratud oleks sobiv faksisüsteem ja et selle parameetrid oleksid õiged. Näidet näitab Joonis 10.11, “Faksi seadistused”.
Täitke väli Faksi number ja klõpsake nupule või klahvile Enter, mille järel faks saadetakse otsekohe teele.
Nupule klõpsates (Ctrl-L) näete akent, kus on kirjas kogu faksi tegevus (seda tasuks vaadata, et veenduda faksi korrektses saatmises).
Nupule klõpsates (Ctrl-A) avaneb KDE aadressiraamat, kus saate valida faksinumbri, millele oma dokument saata.