amaroK on “tõeline” multimeediarakendus, millega võite kuulata oma lemmikust saksofonimängijat, tehno-DJ-d või mida tahes. Te saate korraldada oma muusikafailid kogudesse, hankida palade kohta mitmesugust infot (teave esitaja kohta, sõnad, kaanepildid) ja veel palju muud.
Käesolevas osas tutvustame muusikamängija kõige olulisemaid omadusi, Avage amaroK peamenüüst + → .
![]() | Märkus |
---|---|
|
Klõpsake muusikakogu seadistamiseks nupule kataloogidel, märkige kõik kataloogid, kust amaroK peab Teie muusikafaile otsima, ja klõpsake nupule muusikakogu loomiseks.
Kui soovite lisada oma muusikakogusse veel katalooge, kasutage menüükäsku + → . Pärast seda kasutage menüükäsku → .
Kõigi oma muusikakogu lugude nimekirjade kasutamiseks klõpsake sellele kaardile. Kui Teil muusikakogu ei ole, võite kuulata valikut internetiraadiojaamu (Cool-Streams). Lugude nimekirja loomiseks lohistage lihtsalt vajalikud palad nimekirja, valige seejärel menüükäsk → ja andke sellele meelepärane nimi.
Klõpsake kaardile Meediaseadme sirvija, kui soovite palasid üle kanda oma kaasaskantavale audioseadmele (näiteks iPod).
See ikoon aga võimaldab Teil ligi pääseda oma failisüsteemile. Siin saate otsida üles kõik vajalikud kohad, kuhu olete oma muusikafailid paigutanud. See on omamoodi alternatiiv muusikakogu kasutamisele.
Klõpsake hiire parema nupuga paladele või muusikakataloogidele ning valige, millisel kujul palad plaadile kirjutada (võimalused erinevad veidi olenevalt sellest, kas soovite kirjutada tervet albumit või üksikpala). “Andmetena” kirjutamisel saate palu kuulata nii arvutis kui ka näiteks MP3-failide CD-mängijas. “Audiona” kirjutamise korral saab loodud plaati kuulata ainult tavapärases CD-mängijas.
Kui sisestate audio CD oma CD-seadmesse, käivitatakse mängija KsCD.
Vasakul asuvad tavapärased CD-mängija nupud: , , jne. Alumised nupud määravad esitamise järjekorra. Nende kõrval on nupud. mis näitavad infot plaadi kohta, mida kuulate, ning võimaldavad rakendust täpsemalt seadistada.
KMix on KDE töökeskkonna helikaardimikser. See võimaldab mitme liuguriga täppishäälestada oma helikaarti (või ka helikaarte, kui Teil peaks neid mitu olema).
Vasakult esimesel kaardil (Väljund) saab juhtida oma helikaardi väljundit. Kõige tähtsam liugur on Peamine, millega saaab määrata üldise helitugevuse. Liuguritel hiire parema nupuga klõpsates saab kasutada mõningaid lisavõimalusi, näiteks Jaga kanalid, Summutatud, Peida. Veeru kohal asuvale rohelisele täpile klõpsates saab antud heliallika tummaks või taas kuuldavaks muuta.
![]() | Vihje |
---|---|
|
Teise kaardi nimetus on Sisend ja helisisendit siin saabki juhtida. Kui kasutate videokonverentsirakendusi või tegelete muusikaga tõsisemalt, saab siin kohandada mikrofoni ja muude lisaseadmete omadusi. Veeru kohal asuvale rohelisele täpile klõpsates saab antud heliallika tummaks või taas kuuldavaks muuta. Veeru all asuvale punasele täpile klõpsates saab salvestamise antud allikast lubada või keelata.
Viimasel kaardil (Lülitid) saab helikaardi omadusi veelgi üksikasjalikumalt määratleda. Mikrofoni võimendamine, välise võimendi kasutamine ja muud ennekõike kogenud kasutajale mõeldud võimalused lubavad oma helisüsteemist sõna otseses mõttes viimase välja võtta. Nende aktiveerimiseks tuleb lihtsalt klõpsata punktil veeru kohal.
Rõhtsa liuguriga saab balansseerida vasak- ja parempoolsete kõlarite heli. Pange tähele, et kui liigutate liugurit vasakule, muudetakse ka kaardil Väljund liuguri Peamine väärtust: need kaks on omavahel seotud, kui Teie helikaart ikka toetab eraldi parema ja vasaku kanali peamist helitugevust.