Käesolev käsiraamat on kirjutatud eesmärgiga tagada Teile parem arusaam Mandriva Linuxi süsteemist. Me keskendume graafilistele rakendustele, mis aitavad Teil toime tulla igapäevaste ülesannetega, olgu see siis dokumentide ja e-kirjade kirjutamine, veebis surfamine või muusika kuulamine. Samuti selgitame, kuidas muuta töölaud isikupäraseks, paigaldada tarkvara ning anname ka nõu, kuidas jagu saada levinumatest — või ka mitte nii levinud — probleemidest.
Kõike alustab Mandriva Linuxi paigaldamine, kus saate teada, mida Teil on vaja teada enne Mandriva Linuxi tegeliku paigaldamise alustamist (vt. Peatükk 1, Paigaldamishoiatus ja Peatükk 2, Enne paigaldamist), ning kuidas Mandriva Linuxit korrektselt paigaldada ja seadistada (Peatükk 3, Paigaldamine DrakX-iga kirjeldab nii ettevalmistusi, paigaldamist kui ka paigaldamisjärgseid protseduure).
Järgmine osa (Avastamine) kujutab endast sissejuhatust Linuxi põhitõdedesse. Linux paradigmat võrdluses muude OS-idega käsitleb Peatükk 4, Ületulek Linuxisse Windows® ja Mac OS® X keskkonnast. Uute kasutajate abistamiseks on kirja pandud Peatükk 5, Linux algajatele. Me kirjeldame selles esimesi samme, mida uuel kasutajal tuleb astuda, ning selgitame selliseid mõisteid, nagu “sisse- ja väljalogimine”, jagame turvanõuandeid ja nii edasi. Järgmises peatükis (Peatükk 6, Dokumentatsiooni hankimine) saate päris põhjaliku ülevaate dokumentatsioonist, millega tutvumine aitab Teil omandada parema arusaama Linuxist. Spetsiaalselt Mandriva Linuxile pühendatud osas tuuakse ära ka mitmed internetiallikad. Osa lõpeb populaarse graafilise töökeskkonna KDE tutvustamisega (vt. Peatükk 7, KDE kasutamine).
Järgmises osas võtame vaatluse alla Internetirakendused (Interneti kasutamine). Me selgitame, kuidas saata e-kirju personaalse infohalduse komplekti Kontact kuuluva rakendusega KMail (Sektsioon 1, “E-kirjade kirjutamine ja uudiste lugemine”), kuidas lugeda uudiseid ja RSS-kanaleid Akregatori vahendusel (Sektsioon 1.2, “Akregator”) ning kuidas liikuda veebis rakenduse Firefox abil (Peatükk 9, Surfamine veebis Firefoxiga).
Käsiraamatu järgmises osas (Kasutamine) on jutuks igapäevarakendused. Me tutvustame kontoritöö paketti OpenOffice.org (vt. Sektsioon 1, “Tekstitöötlus” ja Sektsioon 2, “Tabelitöötlus”), failihaldureid (vt. Sektsioon 3, “Failihaldus”) ning printereid (vt. Sektsioon 4, “Trükkimine ja faksimine rakendustest”). Seejärel sukeldume multimeediamaailma, andes ülevaate audio- ja filmirakendustest (vt. Sektsioon 1, “Audiorakendused” ja Sektsioon 2, “Filmirakendused”), aga ka CD-de kirjutamisest (vt. Sektsioon 3, “CD-de kirjutamine”).
Lõpuks võtame käsile Mandriva Linuxi tehnilisemad aspektid (Kasutamisest põhjalikumalt):
Mandriva Linuxi juhtimiskeskus. See on kogu süsteemi peamine graafiline seadistusvahend (vt. Sektsioon 1, “Mandriva Linuxi juhtimiskeskuse komponendid”). Selle abil saab seadistada tarkvaraallikaid (Peatükk 13, Tarkvara haldamine Rpmdrake'iga), riistvara (Peatükk 14, Riistvara seadistamine) ja võrku (Peatükk 15, Võrgu seadistamine ja veebi kasutamine). Samuti aitab see paika panna süsteemi teatud üldised seadistused (Peatükk 16, Süsteemi muutmine isikupäraseks), näiteks oma käe järgi seatud menüüd (vt. Sektsioon 1, “Menüüde kohandamine MenuDrake'iga”) ja arvuti käivitamise ajal töölepandavad teenused (vt. Sektsioon 2, “Käivitatavate teenuste seadistamine”). Soovi korral saab tegelda ka keerulisemate asjadega, näiteks haakepunktide määramine (Peatükk 17, Haakepunktide määramine) ning süsteemi üldine turvalisus (Peatükk 18, Arvuti turvalisuse tagamine). Võimalik on ka täppishäälestada arvuti alglaadimise valikuid ja võimalusi (Peatükk 19, Alglaadimiseadme seadistamine).
Tarkvara paigaldamine. Mandriva Linux pakub erinevaid võimalusi uuendada oma süsteemi tarkvara ning paigaldada turvaparandusi. Seda saab teha tarkvarahalduriga Rpmdrake (Peatükk 13, Tarkvara haldamine Rpmdrake'iga), mis võimaldab tarkvara paigaldada ja eemaldada ning määrata kindlaks Mandriva Update'i tarkvaraallikad, samuti muud allikad (näiteks Cooker).
Probleemide lahendamine. Enamikule inimestest kujutab üleminek GNU/Linuxile korralikku väljakutset. Seepärast poleks ka meie käsiraamat kaugeltki täielik peatükita (Peatükk 21, Probleemide lahendamine), mis on pühendatud just selliste probleemide lahendamisele, mis GNU/Linuxit kasutades võivad ette tulla. Me anname siin mitmeid nõuandeid, mida teha siis, kui “lausa põrgu valla pääseb”: aga vaevalt pruugib öelda, et meie pakutav ei ole kaugeltki ammendav...