4. Raamatus kasutatavad tähistused

4.1. Tüpograafilised tähistused

Me kasutame mitmesuguseid võtteid, et eristada tavalisest tekstist mitmesuguseid spetsiaalseid sõnu või lõike. Järgnevas tabelis on toodud näited kõigi erisõnade või sõnarühmade kohta, mida eristatakse, ning nende tähendus.

VormindusnäideTähendus
inodeKasutatakse tehnilise termini rõhutamiseks.
ls -ltaKasutatakse käskude ja nende argumentide korral (vt. Sektsioon 4.2.1, “Käsurea kokkuvõte”).
failKasutatakse failinimede korral, samuti RPM pakettide nimedes.
ls(1)Viitab man-leheküljele. Selle lugemiseks kirjutage käsureale lihtsalt man 1 ls.
$ ls *.pid
Kasutatakse sellise teksti hetkvõteteks, mida võite näha oma arvutiekraanil, sealhulgas arvutipoolsed reaktsioonid, programmide nimekirjad jne.
localhostAndmed, mis ei sobi ühtegi eelnevasse kategooriasse, näiteks konfiguratsioonifaili võtmesõnad.
OpenOffice.orgRakenduse nimed. Sõltuvalt kontekstist võib rakenduse nimi ja käsk olla isegi ühesugune, kuid nende vormindus erineb. Nii on näiteks käsud enamasti väiketähelised, samas kui rakenduste nimed algavad üldjuhul suure tähega.
FailidNäitab menüükirjet või graafilise kasutajaliidese nuputeksti. Allajoonitud täht näitab kiirklahvi, mis tähendab, et antud korralduse andmiseks tuleb vajutada klahvi Alt ja vajalikku tähte.
Le petit chaperon rougeTähistab võõrkeelseid sõnu.
Hoiatus!Spetsiaalsed hoiatused, mis rõhutavad eriliselt midagi. Selliseid asju tuleks tegelikult endale valjusti ette lugeda.
[Märkus]Märkus

Tähistab märkust. Enamasti annab see lisainfot mingis konkreetses kontekstis.

[Vihje]Vihje

Tähistab nõuannet. See võib olla üldine nõuanne mingi toimingu sooritamiseks või vihjata mõnele vahvale võimalusele, mis muudab Teie elu kergemaks (näiteks kiirklahvid).

[Hoiatus]Hoiatus

Sellist ikooni nähes olge väga tähelepanelik. See tähendab alati, et öeldakse midagi äärmiselt olulist mingi konkreetse teema kohta.

4.2. Üldised tähistused

4.2.1. Käsurea kokkuvõte

Järgnev näide näitab, milliseid sümboleid võite näha, kui autor kirjeldab käsu argumente:

käsk <muudetav argument> [--option={arg1,arg2,arg3}] [lisaargument ...]

Selline tähistus on üldlevinud ja seda võib kohata mitmel pool, näiteks man-lehekülgedel.

Sümbolite “<” (väiksem kui) ja “>” (suurem kui) vahel paikneb kohustuslik argument, mida saate kasutada vastavalt oma vajadustele. Näiteks <failinimi> tähendab faili tegelikku nime. Kui selleks on suva.txt, tuleb Teil kirjutada suva.txt, mitte aga <suva.txt> või <failinimi>.

Nurksulgudes (“[ ]”) tuuakse ära lisaargumendid, mida võite vastavalt soovile või vajadusele käsus kasutada või mitte.

Kolmikpunkt (“...”) tähendab, et kasutada võib suvalist arvu argumente.

Looksulgudes (“{ }”) on argumendid, mida saab kasutada just selles konkreetses kohas. Vähemalt üks neist tuleb selles kohas ka anda.

4.2.2. Eritähistused

Aeg-ajalt kasutatakse selgitustes klahvikombinatsioone, näiteks Ctrl-R, mis tähendab, et Teil on vaja vajutada ning hoida all klahv Ctrl ning vajutada seejärel klahvile R. Sama käib klahvide Alt ja Shift kohta.

[Märkus]Märkus

Me kasutame selliste klahvide tähistamisel suurtähti, kuid see ei tähenda, et need tuleks ka suurtähena anda. Siiski võib olla programme, mille korral R ei ole sama mis r. Selliste programmide korral antakse Teile seda ka teada.

Ka menüüde korral tähendab näiteks FailLaadi uuesti kasutaja seadistused (Ctrl-R) seda, et Teil tuleb klõpsata menüüribal kirjele Fail (see asub reeglina akna ülemises vasakus nurgas) ning seejärel valida ilmuvas rippmenüüs käsk Laadi uuesti kasutaja seadistused. Lisaks sellele saate teada, et sama tulemuse võite saavutada klahvikombinatsiooniga Ctrl-R (nagu eespool toodud käsu juures näidatud).

4.2.3. Tüüpkasutajad

Kui võimalik, kasutame oma näidetes kaht tüüpkasutajat:

Queen PingusaqueenSee on meie nii-öelda vaikekasutaja, keda kohtab enamikus näidetes.
Peter PinguspeterSelle kasutaja võib hiljem luua süsteemiadministraator ning me kasutame seda aeg-ajalt teksti muutmiseks vaheldusrikkamaks.