1. Tekstitöötlus

Ülevaade

Käesolevas osas tutvustame Teile lühidalt OpenOffice.org Writer'i tekstitöötluse võimalusi.

[Märkus]Märkus

Teksti ühetoonilisuse vähendamise huvides kasutame vaheldumisi levinud lühendit OOo ja väga pikka, kuid täielikku ja ametlikku nime OpenOffice.org.

1.1. OpenOffice.org Writer

OpenOffice.org Writer on osa kontoritöö paketist OpenOffice.org ja võimaldab ennekõike teksti töödelda. OpenOffice.org Writer suudab aru saada kõigist levinumatest tekstivormingutest, neid teisendada ja tagada ühilduvuse muude kontoritöö pakettidega.

1.1.1. Alustamine

OpenOffice.org Writer'i käivitamiseks valige peamenüüst Kontor+TekstitöötlusOpenOffice.org Writer. Selle võib avada ka mõne muu OOo rakenduse aknast menüükäsuga FailUusTekstidokument, mis avab tühja OOo Writer'i dokumendi.

Kui käivitate OpenOffice.org Writer'i esimest korda, näete dialoogi, mis palub Teil otsustada, kas eelistate failide salvestamisel kasutada Microsoft® Word või OpenOffice.org-i vormingut.

Teie otsus sõltub ilmselt ennekõike sellest, kas Teil on vaja oma faile rohkesti vahetada inimestega, kes kasutavad ainult Microsoft®i vahendeid või mitte. Kui jah, siis klõpsake nupule Kasuta Microsoft ® Word'i failivormingut, kuid arvestage, et see ei ole absoluutselt igakülgselt toetatud. Samuti on see kõigest vaikevorming, mida võib alati muuta, kui vahetada välja failitüüp dialoogis Salvestamine kui.

1.1.2. Kasutajaliides

Joonis 10.1. OpenOffice.org Writer'i peaaken

OpenOffice.org Writer'i peaaken

1.2. Tekstitöötlusrakenduse kasutamine

1.2.1. Stiilid

Tekstitöötlusega tegelejad kulutavad tavaliselt väga palju aega ja vaeva vorminduse peale (lõikude taandus, kirjatüübid, suurus ja paksus jne.), selle asemel et kasutada aega dokumendi struktuurile ja sisule keskendumiseks.

Stiilid pakuvad välja struktuurikeskse lähenemise dokumentide loomisele, aidates ühtlustada nende vormindust ja paigutust ning automatiseerides sisukorra (TOC), indeksite, viidete ja muu sellise tekitamise ja täiendamise. OpenOffice.org Writeris tegeleb stiilidega Stilist, mille saab avada või sulgeda klõpsuga vastavale ikoonile tööriistaribal.

Tabel 10.1. Pakutavad stiilid

Kui tegemist on...Siis kasutage stiili...
Peatüki pealkiriPealkiri 1
Sektsiooni pealkiriPealkiri 2
Alamsektsiooni pealkiriPealkiri 3
Alam-alamsektsiooni pealkiriPealkiri 4
LõikPõhitekst, taandega esirida
Nimekirja elementNimekiri

Kasutage stiile, mida toob ära Tabel 10.1, “Pakutavad stiilid”, lihtsalt juhisena. Valige dokumendis osa, millele soovite vastavat stiili rakendada, ning tehke Stilisti aknas vajalikul stiilil topeltklõps.

[Vihje]Vihje

Stiilid, mida olete kasutanud Stilisti vahendusel, ilmuvad automaatselt stiilide rippmenüüsse (vormindusriba esimene element), mis annab Teile veelgi kiirema võimaluse sagedamini vajaminevaid stiile pruukida.

1.2.2. Veerised

Te võite muidugi alati veeriseid määrata käsitsi, kasutades selleks joonlaudu, kuid pikema dokumendi korral ei ole see just kõige mõistlikum. Siin astub taas mängu Stilist.

Stilistis sellele ikoonile klõpsates saate kasutada Stilisti leheküljestiilide sektsiooni. Tehke kõigepealt koopia stiilist Vaikimisi:

  1. Klõpsake Stilistis hiire parema nupuga kirjele Vaikimisi.

  2. Valige ilmuvast hüpikmenüüst Uus.

  3. Andke uuele stiilile Nimi. Valimise korral uuendatakse vajadusel välja Järgmine stiil. Antud näite korral antakse stiilile nimi Vaikimisi koopia.

  4. Klõpsake nupule Sobib, millega lisate uue stiili saadaolevate stiilide nimekirja.

Seejärel tehke äsja loodud stiili nimel klõps hiire parema nupuga ja valige ilmuvast hüpikmenüüst Muuda Ilmub aken Leheküljestiil: Vaikimisi koopia. Avage kaart Lehekülg ja muutke veeriseid oma vajaduste kohaselt.

[Märkus]Märkus

See on sama, mis menüüst VormindusLehekülg valimine.

Kui Te uurite akent Leheküljestiil: Vaikimisi koopia, näete, et õigupoolest saate siin muuta paljusid vorminduselemente. Kui enamuse Teie tööst tekstitöötlusrakendusega hõlmab näiteks kindla vormindusega ärikirjade kirjutamine, saate vorminduse siin kindlaks määrata, mis säästab hiljem väga palju aega.

[Hoiatus]Hoiatus

Kui muudate olemasolevat stiili, kirjutate üle selle algupärased seadistused. Kui nüüd tunnete, et midagi läks valesti, klõpsake nupule Lähtesta, mis taastab viimased salvestatud seadistused.

1.2.3. Nimekirjad

Mõnikord esineb tekstis mingeid nimekirju, mis toovad ära näiteks mõne objekti omadused (“korraldamata” ehk “täppidega” nimekiri) või loetlevad millekski vajalikke samme (“korraldatud” ehk “nummerdatud” nimekiri).

Sellele nupule klõpsates saab valitud teksti muuta korraldamata nimekirjaks. Kui valida nimekirja elemendid ja seejärel menüüst VormindusNummerdus/Täpid, saab kasutusele võtta mõne eelnevalt määratud nummerdamistüübi.

Sellele nupule klõpsates saab valitud teksti muuta korraldatud nimekirjaks. Nummerdamisvormingut saab muuta samamoodi nagu korraldamata nimekirjade puhul.

1.2.4. Lehekülje päised ja jalused

Vaikimisi on lehekülje päised ja jalused ühised kõigile dokumendi lehekülgedele. Nende abil saab kirjeldada mõningaid dokumendi sisu aspekte, näiteks lehekülje number, lehekülgede koguarv, peatükk, osa, dokumendi pealkiri jne.

Kui valite menüüst Lisamine+PäisVaikimisi, lisatakse Teie dokumenti lehekülje päis. Menüükäsuga Lisamine+JalusVaikimisi saab dokumendile lisada lehekülje jaluse. Teil tuleb ainult kirjutada, millist teksti soovite päises/jaluses näha, või siis kasutada mõningaid menüüs LisamineVäljad leiduvaid võimalusi päise/jaluse kujundamiseks.

1.3. Kui soovite rohkem teada

Kui Teid huvitavad põhjalikumad teadmised OpenOffice.org Writer'i kasutamise kohta, peaksite uurima abimaterjali, mida pakub OpenOffice'i õppematerjalide veebilehekülg.

Ärge kõhelge ka kasutamast OpenOffice.org Writer'i enda abi, mille saab avada menüüst AbiSisu või klahviga F1. Kindlasti leiate sealt vastused oma küsimustele.

[Vihje]Vihje

OpenOffice.org Writer suudab eksportida Teie dokumendid PDF-vormingusse (FailEkspordi PDF-ina). Nii saate avaldada oma dokumente Adobe® Reader® vormingus.