1. Kus on minu...?

Pikemaajalised Windows® ja Mac OS® X kasutajad on tavaliselt harjunud mõningate funktsioonide ja/või põhimõtetega, mis tihtipeale võivad GNU/Linuxis veidi erineda.

1.1. Start-menüü

Windows® korral saab enamikku rakendusi ja süsteemseid vahendeid kasutada niinimetatud Start-menüü vahendusel. See põhimõte on enam-vähem sama, ainult et asi kannab nüüd nime peamenüü: selle saab avada klõpsuga kollakale tähele ekraani all vasakus nurgas.

Need kasutajad, kes on harjunud Mac OS® X keskkonnaga, võivad pidada Mandriva Linuxi põhimenüüd ühtaegu nii menüüriba vasakus otsas paikneva Apple-menüü kui ka Finderis leiduva kataloogi Applications asenduseks.

1.2. Rakendused

Üks suuremaid erinevusi GNU/Linuxi ja Windows® vahel on esimese pakutav väga suur valik rakendusi. Mandriva Linux paigaldab Teie süsteemi arvukalt rakendusi ning põhimenüüs ringi liikudes võite näha seal laialdast valikut, mis peaks üldiselt rahuldama kõik Teie vajadused. Toetatud on enamik standardseid failivorminguid: PNG-pildid, vormindatud tekst (RTF), PostScript-failid jne. Üldiselt tulekski selliseid failivorminguid eelistada, sest need tagavad nii korraliku andmevahetuse erinevate rakenduste vahel kui ka võimaldavad Teil oma andmeid vahetada teiste operatsioonisüstemide kasutajatega.

Mõistagi võib Teil leiduda ka mitmeid suletud vormingus faile, näiteks Microsoft® Exceli või Microsoft® Wordi dokumendid. Sellisel juhul aitab näiteks OpenOffice.org, mis suudab toime tulla enamiku levinumate kontoritöö dokumentide failivormingutega (vt. Sektsioon 1, “Tekstitöötlus” ja Sektsioon 2, “Tabelitöötlus”).

[Märkus]Märkus

Mainisime siinkohal spetsiaalselt kontoritöö dokumente, sest need on väga paljudele väga olulised. Ruumipiirangute tõttu ei ole võimalik käsitleda kõiki Windows® rakendusi ja nende GNU/Linuxi vasteid. Siiski on väga vähetõenäoline, et Te ei leia GNU/Linuxis sobivat vastet programmidele, mida olete harjunud kasutama Windows® või Mac OS® X keskkonnas. Windows® rakenduste GNU/Linuxi vastetest annab põgusa ülevaate see tabel.

Mac OS® X kasutajad leiavad teatud sarnasusi Mac OS® X ja GNU/Linuxi rakenduste vahel, sest Mac OS® X aluseks on BSD® ehk UNIX®-laadne süsteem ning ka GNU/Linuxi aluseks on UNIX®. Lisaks sellele on mitmeid Mac OS® X rakendusi kas porditud või siis saab neid otse kasutada X11 keskkonnas.

Lisaks kõigele saab tohutu hulga rakendusi paigaldada tööriista RpmDrake kasutades(täpsemat infot annab Peatükk 13, Tarkvara haldamine Rpmdrake'iga).

1.3. Kontrollpaneel/System Preferences

Windows® Kontrollpaneel ja Mac OS® X System Preferences asemel on Mandriva Linuxis Mandriva Linuxi juhtimiskeskus. Selle saab avada peamenüüst Süsteem+SeadistusedArvuti seadistamine. See võimaldab Teil peaaegu kõiki oma süsteemi aspekte seadistada graafiliselt.

1.4. Käsurida

GNU/Linux suhtub endiselt väga positiivselt shelli- ehk käsureakeskkonda. Kuigi Windows® on läinud teist rada, ei ole shelli menu vähenenud, mida näitab näiteks selle kasutamise võimalus Mac OS® X keskkonnas. Vaikimisi paigaldab Mandriva Linux tõeliselt võimsa shellikeskkonna nimetusega bash. Selle saab samuti avada põhimenüüst Süsteem+TerminalidKonsool.

[Märkus]Märkus

Peaaegu ükski Teile tuntud DOS-i käskudest ega funktsioonidest ei toimi Linuxi shellis. Uurige Süvateadmiste käsiraamatu peatükki Sissejuhatus käsurea kasutamisse, kus saate teada, millised käsud neid asendavad ja mida kõike nendega teha saab.

1.5. Võrgunaabrus

GNU/Linuxis on vaikimisi kasutusel TCP/IP, mitte aga SMB (Windows® võrguprotokoll), mispärast ei ole ka võrgunaabruse sarnast ikooni, mis näitaks Teile Teie võrku. See-eest on olemas rakendus LinNeighborhood, mis võimaldab täpselt sedasama.

Seda suudab ka Konqueror. Kirjutage lihtsalt asukohareale smb:/ ning näete kõiki võrgus asetsevaid Windows® jagatud ressursse.

Täpsemalt räägib sellest Sektsioon 3.5, “Failide jagamine”.

1.6. C: ketas

Tähtedega kettad” on ainult Windows® omane põhimõte. UNIX®i süsteemides kasutatakse ketaste (C:, D: ... Z:) asemel mõistet “haakepunktid”. Kasutaja seisukohalt vaadates soovite Te ju alati kasutada mõnda kataloogi. Teie süsteem annab seadistusfailide abil failisüsteemile teada, kuidas “laadida” kõik vajalikud kettad, partitsioonid ja võrgusüsteemid ning omistab nad siis mingile kindlale kataloogile, mis enamasti asuvad kataloogis /mnt. Kuigi see sarnaneb veidi Mac OS® X põhimõttega, on siin ka erinevusi. Seda, mida GNU/Linuxis haagitakse kataloogis /mnt, haagib Mac OS® X /Volumes all, kuid teeb kättesaadavaks “juurfailisüsteemina” rakenduses Finder.

1.7. CD/DVD-seadmed

Ka siin kehtib sama põhimõte nagu C: ketta puhul. CD-ROM-id haagitakse kataloogina /mnt/cdrom. CD-ROM-i tegelikuks kasutamiseks klõpsake lihtsalt töölaual asuvale ikoonile ning CD-ROM-i sisu ilmub uues aknas nähtavale.

[Märkus]Märkus

Asjad on natuke erinevad audio- ja andme-CD korral: seadmesse audio-CD-d sisestades käivitatakse automaatselt CD-mängija ning hakatakse plaati mängima.Täpsemalt räägib sellest Sektsioon 1, “Audiorakendused”.

1.8. Muud eemaldatavad andmekandjad (diskett, USB mälupulk jne.)

Nagu CD-ROM ja kõvaketta partitsioonid, haagitakse ka disketid, USB mälupulgad ja teised eemaldatavad andmekandjad kataloogis /mnt. Mõningaid andmekandjaid saab kasutada otse töölauale ilmuvatele ikoonidele klõpsates, kõigile neile aga pääseb ligi andmekandjate ikooni vahendusel.

1.9. Minu dokumendid

Mandriva Linuxis on igal kasutajal oma kodukataloog, kuhu saabki salvestada kõik oma dokumendid. Näiteks kasutaja Peter saab oma dokumendid salvestada kataloogi /home/peter. Kui soovite, et kõik näeks välja “täpselt, naguWindows® korral, võite oma kodukataloogi luua ka kataloogi My Documents.

Kodukataloog vastab üldiselt kataloogile C:\Winnt\Profiles\kasutajanimi\ või C:\Documents and Settings\kasutajanimi\ Windows NT®, Windows® 2000 and Windows® XP korral ning seda selgitab Peatükk 7, KDE kasutamine.

Samamoodi on asjad Mac OS® X korral. Kodukataloogi vaste on siin /Users/kasutajanimi, milles leidub kataloog Documents.